LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Shiba on ürgne jaapani koeratõug. Sõnaga “shiba” tähistatakse midagi väikest, samuti ka väikest koera. Tema loomulik elupaik jäi Jaapani mere äärsetele mägistele aladele, kus teda kasutati väikeste metsloomade ja lindude küttimiseks; igas algses päritolupiirkonnas esinesid omad erinevused võrreldes teiste tõugudega.
Kui ajavahemikul 1868 kuni 1912 toodi Jaapanisse sisse selliseid jahikoeri nagu inglise setter ja pointer, hakkas maal populaarse ajaveetmise vormina levima sportlik jaht ning sageli tehti ka ristamisi shiba ning inglise jahitõugudega; puhtaverese põlvnemisega shiba muutus harulduseks ning isegi oma loomulikes levikupiirkondades esines selle tõu esindajaid äärmiselt vähesel arvul. Alates aastast 1928 asusid jahimehed ja haritumad inimesed teadlikult puhtatõulise shiba säilitamise ja aretamise eest võitlema, et edasi viia väheseid säilinud vereliine. 1934. aastal võeti vastu ühtlustatud standard. Aastal 1934 tunnistati shiba “loodusmälestiseks” ja sellest alates on teda aretatud ning parandatud kuni käesoleval ajal tuntud suurepärase kujuni.
ÜLDMULJE :
Heade proportsioonidega väikesekasvuline koer, hästi
lihaseline ja hea luustikuga. Tugeva konstitutsiooniga.
Elava, vaba ja ilusa liikumisega.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Truu, meelekindel, hästi terane.