LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Suure jaapani koera (endine ameerika akita) ajalugu kattub jaapani akita ajalooga. Alates aastast 1603 leidsid Akita piirkonnas kasutamist "Akita Matagis" (keskmise suurusega karujahi-koerad) ka koertevõitlustel. Aastast 1868 hakati Akita Matagis’id ristama ka Tosa’de ja mastifidega. Selle tulemusel lisandus tõule suurust, kuid iseloomulikud jooned, mis kuulusid špitsitüübi juurde, läksid kaduma.
Aastal 1908 keelustati koertevõitlused. Kuid tõug elas selle üle, kosus ja arenes suurekasvuliseks jaapani tõuks. Üheksa suurepärast selle tõu isendit tunnistati siis aastal 1931 "Loodusmälestisteks".
Teise maailmasõja ajal (1939-1945) oli tavaline, et koera nahkasid kasutati militaarrõivaste valmistamiseks. Politsei korraldas kõigi koerte püüdmist ja rekvireerimist, välja arvatud saksa lambakoerad, kes olid seoses kasutamisega sõjalisteks eesmärkideks eelistatud seisundis. Paljud asjaarmastajad otsisid siiski võimalusi olukorrast välja tulemiseks, sealhulgas kasutati ka koerte ristamist saksa lambakoertega.
Kui Teine maailmasõda lõppes, oli akitade hulk drastiliselt vähenenud ja nende seas esines kolm erinevat tüüpi : 1) matagi-akitad, 2) akitad koertevõitlusteks ning 3) lambakoer-akitad. See oli tõu jaoks väga segane aeg. Puhta tõu sõjajärgses taastamises oli Kongo-go, Dewa vereliinidega koer, ületamatult tohutu populaarsusega. Dewa-liini akitasid, kes oma välimuses lasid aimata nii mastifi kui ka saksa lambakoera iseloomulikke omadusi, toodi sõjaväelaste vahendusel kaasa ka koju, Ühendriikidesse. Intelligentseid ja mitmesuguste elutingimustega kohanevaid Dewa-liini akitasid arendasid edasi kasvatajad USA-s ning üheaegselt kasvas nii koerte kui ka selle koeraliini kasvatajate arv.
Ameerika Akita-klubi asutati aastal 1956 ja Ameerika Kennelklubi (AKC) tunnustas tõugu oktoobris 1972 (tõuraamatusse kandmine ja osalemisluba näitustel). Kahjuks ei tunnustanud tookord Jaapani Kennelklubi (JKC) ja AKC vastastiku teiste põlvnemistunnistusi ning seetõttu polnud ka võimalik USA-sse uute jaapani vereliinide juurdetoomine. Sellepärast arenesid Ühendriikide akitad oluliselt teisiti kui päritolumaal Jaapanis. Nii tekkis USA-s oma variatsioon, millel on alates aastast 1955 muutumatud karakteersed ja tüüpilised tunnusjooned. See areng erines järsult Jaapani omast, kus akitasid ristati matagi-akitadega, et taasluua esialgne puhas tõug.
ÜLDMULJE :
Suur, tugev, harmoonilise kehaehitusega koer, kellel on
rohkelt substantsi ja raske luustik. Sellele tõule on
iseloomulikud lai, tömbi kolmnurga kujuline pea, sügav
koon, üsna väikesed silmad ja püstised kõrvad, mis
ettepoole kallutatud asendis nagu pikendaksid kaela
ülajoont.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Sõbralik, tähelepanelik, vastuvõtlik, kuulekas ja julge.
