LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
Islandi lambakoer on ainuke algupäraselt Islandilt pärit tõug, mille tõid Islandile sinna sisserännanud viikingid (874-930 AD). Islandi lambakoer ja tema töömeetodid on aastasadade jooksul kohanenud kohalike maastikuoludega, põllumajanduslike traditsioonidega ning karmi olelusvõitlusega ning ta on läbi aegade olnud asendamatuks abiliseks sealsete farmide loomakarjade valvamisel. Islandi lambakoera populaarsus on viimaste aastakümnete jooksul kasvanud ja kuigi seda tõugu koeri ei ole just väga arvukalt, ei ole see tõug enam ka väljasuremisohus.
ÜLDMULJE:
Islandi lambakoer on tüüpiline põhjamaine karjaspits. Kasvult pisut alla keskmise, kikkis kõrvade ja rõngas sabaga. Külgvaates on kere ristkülikukujuline. Kere pikkus mõõdetuna õlanukist istmikunukini on suurem kui turja kõrgus. Rindkere sügavus on võrdne esijala pikkusega. Ilme on leebe, arukas ja rõõmus. Seda tõugu iseloomustab enesekindel ja rõõmsameelne olek. Karvkatet esineb kaht liiki - lühike karv ja pikk karv, mis on mõlemad väga ilmastikukindlad. Sootüüp on selgesti eristatav.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Islandi lambakoer on tugev ja kiire karjakoer, kes on ka väga häälekas, mis teeb temast nii lausmaal kui mägedes tõhusa karjavalvuri ning ta on väga tõhus kaotsi läinud loomade otsimisel. Islandi lambakoer on oma loomult väga valvas ning tervitab entusiastlikult kõiki külalisi, ilma et oleks kunagi agressiivne. Tema jahiinstinkt ei ole väga tugev. Islandi lambakoer on rõõmsameelne, sõbralik, uudishimulik, mänguhimuline ja julge.