LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Juba aastasadasid on laplased kasutanud põhjapõtrakasvatuses lapi porokoeraga sarnase tüübiga koeri. Sissekannetega tõuraamatusse alustati 50-ndatel aastatel. Selle ajani kuulusid praegused soome lapikoer ja lapi porokoer koos sama tõu alla. Kuna oli kindlaks tehtud, et esines kaks erinevat põhjapõtrade karjatamiseks kasutatud koeratõugu, tunnistati 10.12.1966 lapi porokoer iseseisvaks tõuks.
ÜLDMULJE :
Keskmise kasvuga, karjatamiseks kohandunud spitsitõug,
kelle kerepikkus on selgelt pikem turjakõrgusest. Niihästi
luuline tugisüsteem kui ka lihastik oma tugevalt arenenud.
Vaatamata heale lihastikule, ei tohi temast jääda
raskepärast muljet. Soolised tunnused peavad olema
selgelt väljendunud. Karvkate peab olema arktilistele
oludele kohaselt arenenud.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Kuulekas, rahulik, sõbralik, energiline ja teenistusvalmis. Töötamisel on kalduvus haukuda.